August Wiera (28.03.1853-26.03.1919) 155

(järgnev biograafia pärineb teosest Eesti teatri biograafiline leksikon, lk. 788, art. "Wiera, August")

Sündis Jaama mõisas Tartu lähedal sepa ja virtina peres.
Õppis 1867-69 Maarja-Magdaleena kihelkonnakoolis ja 1869-74 L. Bandelieri mööblitöökojas (tisleriks). Laulis a-st 1869 "Vanemuise" kooris, valiti 1978 koori-, orkestri- ja näitejuhiks. Kui 1891 näitemängu tegemine Tartus keelustati, sai ta loa omal kulul etendusi anda. Tegutses poolkutselise trupiga seltsimaja põlemiseni (1903) "Vanemuise" seltsi juures, hiljem (a-ni 1913) pms. "Bürgermusse" laval. Algatas Eestis 1883 muusikateatri ja külalisetenduste korraldamise.

Lavastused: Jannseni Pärmi-Jago unenägu (1873), Kivi Viru Villemi viimane otsus (1887), Conradi Õunapuu all (1887), Kotzebue Õepoeg (1887), Pohli Poissmehed (1887), Raupachi Isa ja tütar (1891), Schönthani Kuldvähk (1892), Laufsi Pöörane mõte (1895), Gogoli Naisevõtt (1895), Verne'i Kapten Granti lapsed (1896) ja Keisri käskjalg (1898), Kitzbergi Vana vanaga ja noor noorega (1898), Wilkeni Omal jalgel (1900), Krõlovi Ullikene (1902), Teichi Imearst (1902), Mjasnitski Perekondlik lõunasöök (1902), Gorki Põhjas (1903).

Muusikajuht: Weberi Preciosa (1883), Planquette'i Corneville'i kellad (1886-1902), Mannstaedti Ilumäe piimatüdruk (1887), Hauptneri Laululinnuke (1888), Straussi Mustlasparun (1889), Offenbachi Rüütel Sinihabe (1890), Suppe Kümme neidu, ei ühtegi peidu (1891), P. Jakobsoni Udumäe kuningas (1894), Suppe Fatinitza (1895), Mehuli Joosep Egiptuses (1899), Raimundi Pillaja (1899).

LINGIKOGU 

Märtsi teatritähtpäevad
Veebruari teatritähtpäevad
Ants Eskola
Hugo Laur

Wiera (vikipeedias)
August Wiera
(Ants Järve ettekanne Wiera 150. sünniaastapäeval)